Emadepäeva eel taban end mõttelt ...

 

Ema, 

tahaksin olla su suurräti narmas – ei midagi muud

Kuidas küll kaitseks sinu südame maja?

Kuidas oleksin kepp sinu käele?

Ema, 

sina ju tead : ma pole sangar, 

kelle nimi raiutakse jäigasse marmorisse.

Ma pole laulik taeva sinisest tarest.

...

Kord olin aprillikuu kõrs sinu pilgu soojuses,

siis kui taevas kõndis maa peal

ja muinasjutud vallatlesid sinu suurrätis.

Emake, 

luba et olen

su suurräti narmas – ei midagi muud.

.

Arved Viirlaid ütles oma luuletusega "Emale" kõik

selle ilusa, mis mul mõttes mõlgub. Jah, seni oleme

tõesti lapsed, kuni emad elavad. Minu ema ei ole

enam üle 10-e aasta aga ma mäletan tema häält,

ja kuju. Ema armastas maikellukesi. Aga millegipärast 

olid nad tihti tema sünnipäevaks juuni alguses juba 

ära õitsenud. 

Vahel taban mingi toimetuse juures ennast mõttelt,

et nii tegi ema ka ... 

Kel emad veel olemas on - kallistage neid iga päev, olge

nendega kannatlikud ja mõistvad ...

Kaunist emadepäeva ;))